Mahepõllumajandus

Maheköögivili
Orgaaniliselt kasvatatud toiduainetel on sageli visuaalseid defekte

Mahepõllumajandus on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.

Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. See saavutatakse eri külvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja põllumajandusjäätmete (näiteks loomasõnniku) põllule viimisel tehislike väetiste asemel. Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega võitlemiseks kasutatakse võimalikult minimaalselt sünteetilisi vahendeid, selle asemel kasutatakse rohkem biotõrjet.

Mahepõllumajandus Eestis

Eestis algas ökoloogilise põllumajandusega tegelemine organiseeritult (kaasa arvatud talude kontrollimine) 1989. aastal Eesti Biodünaamika Ühingu eestvõttel. Mahepõllumajanduse seadus võeti vastu 1997. aastal, 1999. aastast on kasutusel riiklik mahemärk.

Aktiivsemad valitsusvälised organisatsioonid Eesti mahepõllumajanduse edendamisel on Eesti Mahepõllunduse SA ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. 2006. aastal moodustasid mahepõllumajandusorganisatsioonid mahepõllumajanduse ühiseks arendamiseks ja oma huvide kaitsmiseks Mahepõllumajanduse Koostöökogu, kuhu kuuluvad kõik selles valdkonnas aktiivselt tegutsevad organisatsioonid (9 organisatsiooni).

Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja[1].

Teistes keeltes
العربية: زراعة عضوية
অসমীয়া: জৈৱিক কৃষি
Bahasa Indonesia: Pertanian organik
Bahasa Melayu: Pertanian organik
Bân-lâm-gú: Iú-ki lông-gia̍p
български: Биоземеделие
한국어: 유기농
हिन्दी: जैविक खेती
മലയാളം: ജൈവകൃഷി
မြန်မာဘာသာ: အော်ဂဲနစ်
नेपाली: जैविक खेती
日本語: 有機農業
ਪੰਜਾਬੀ: ਜੈਵਿਕ ਖੇਤੀ
Simple English: Organic farms
slovenščina: Ekološko kmetijstvo
српски / srpski: Organska poljoprivreda
srpskohrvatski / српскохрватски: Organska poljoprivreda
Tiếng Việt: Nông nghiệp hữu cơ
Türkçe: Organik tarım
中文: 有機農業