Leksikoloogia

Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavara.

Üldleksikoloogia uurib eri keelte sõnavara üldisi seaduspärasusi, püüab leida sõnavara universaale ja sõnastab sõnavara uurimise põhiprintsiibid. Erileksikoloogia käsitleb ühe konkreetse keele sõnavara iseärasusi, on enamasti sünkrooniline ning suunatud tänapäeva keele uurimisele.

Ajalooline leksikoloogia ehk etümoloogia uurib sõnavara ajalugu, sõnade päritolu, võib käsitleda teatud minevikulise ajahetke sõnavara või sõnade pikaajalist ajaloolist arengut, pidades silmas nii sõnade vormilist kui ka sisulist külge.

Kognitiivne leksikoloogia kirjeldab sõnade seostamist ja säilitamist ajus, selgitab välja mentaalse leksikoni struktuuri, uurib sõnatuvastus- ja - loomeprotsesse, olulisel kohal on leksikaalsed esitused ehk sõnatähenduste esitamine eri mõistesüsteemides.

Diakrooniline leksikoloogia jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimise (genuiinne ehk algupärane sõnavara vs laensõnavara). Eesti keele sõnavara on põhjalikumalt uuritud just diakroonilisest aspektist. Oluline oli sellealases uurimistöös võrdlev-ajaloolise meetodi mõju. Selle meetodi tõi Eestisse Mihkel Veske, hiljem rakendasid seda näiteks Karl August Hermann, Julius Mägiste, Paul Ariste, Paul Alvre jt.

Sünkrooniline leksikoloogia tegeleb uurimise ajal keeles olevate sõnade analüüsimisega ja on seetõttu piiratud lühema ajaetapiga. Analüüsitakse sõnavara koosseisu, uusi laensõnu, sõnade tähendusi.

Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid ( tüved ja tuletusliited), leksikaalsed sõnad ehk lekseemid ja sõnade püsiühendid (näiteks ühend- ja väljendverbid, fraseoloogilised üksused).

Leksikoloogia alldistsipliinid

Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt sõnatuletusega ja sõnade liitmisega, uurides sõnade leksikaalseid koostisosi ja nende liitumise seaduspärasusi. Seda tähistatakse mõnikord ka terminiga "sõnasüntaks".

Leksikaalne semantika tegeleb lekseemide tähenduste uurimisega, täpsemalt nende keelespetsiifilise sisuga ja selle uurimise metoodikaga. Teoreetilises plaanis jaguneb leksikaalne semantika lause- ja tekstisemantikaks, kuna sõna funktsioneerib alati konkreetses kontekstis.

Fraseoloogia tegeleb keele kujundlike püsiühenditega, mida säilitatakse keelekasutajate mentaalses leksikonis tervikutena. Praegune arusaam fraseoloogiast on muutunud: kui varem käsitleti fraseologisme kui midagi ebareeglipärast ja erandlikku, siis nüüd peetakse sellist kujundlikkust keele põhiomaduseks. Viimastel kümnenditel on hakatud uurima ka kollokatsioone (tüüpilised koosesinemised tekstis, milles puudub fraseoloogilise üksuse kujundlikkus).

Teistes keeltes
العربية: علم المعاجم
asturianu: Lexicoloxía
Bahasa Indonesia: Leksikologi
башҡортса: Лексикология
беларуская: Лексікалогія
беларуская (тарашкевіца)‎: Лексыкалёгія
bosanski: Leksikologija
български: Лексикология
català: Lexicologia
Чӑвашла: Лексикологи
čeština: Lexikologie
Deutsch: Lexikologie
English: Lexicology
español: Lexicología
Esperanto: Leksikologio
euskara: Lexikologia
français: Lexicologie
galego: Lexicoloxía
한국어: 어휘론
हिन्दी: कोशविज्ञान
hrvatski: Leksikologija
italiano: Lessicologia
қазақша: Лексикология
latviešu: Leksikoloģija
lietuvių: Leksikologija
magyar: Lexikológia
македонски: Лексикологија
Nederlands: Lexicologie
日本語: 語彙論
occitan: Lexicologia
oʻzbekcha/ўзбекча: Leksikologiya
polski: Leksykologia
português: Lexicologia
română: Lexicologie
русский: Лексикология
Scots: Lexicology
slovenčina: Lexikológia
slovenščina: Slovaroslovje
کوردی: وشەناسی
српски / srpski: Лексикологија
srpskohrvatski / српскохрватски: Leksikologija
svenska: Lexikologi
татарча/tatarça: Лексикология
українська: Лексикологія
中文: 词汇学